Milline on hea maal? millest on tehtud tüdrukud ja poisid? Kui teaks?
Vahel on imevähe vaja, et tervik luua. Valgust, värvi just parasjagu - ja siis üks väike killuke armastust? Ehk on see ühe hea maali retsept. Ehk ei ole ka.
Meil kõigil on õigus oma mõttemängudele.
Minu päevad on üsana vaiksed ja rahulikud. Käin iga päev maalimas või ka oma pilte lihtsalt vaatamas, saatjaks truu koer Hundu. See on rutiin, milles on hea olla. Arvatakse, et kunstnikud tavapärast kordumist väldivad - ja kindlasti ongi selliseid väga häid kunstnikke
... aga kui oled juba üle viiekümne aasta vana ... tundub hea olla nii - nagu oled. Ja mitte püüdagi olla kuidagi teisiti, keegi teine ...Ja siis mõni päev võin ma ka teisiti mõelda.
Kunagi on mu elus olnud aegu, kui ma pole maalinud ja olen vaid tööl käinud. On olnud aegu kui olen arvanud, et ma ei maali enam kunagi - siis nii see pole lihtsalt läinud. Küll aga seepoolest ei mäleta ma kõiki oma näituseid….
Märtsis 2013
…. Mul on nüüd seitsmes koer - Atabuk, ja kuidagi uskumatu on, et see ilus araabia hurt määrabki minu elu rütmi
ärkan selleks, et ennkõike minna koeraga jooksma, muidugi jookseb tema, ja mina imiteerin mingit jooksmiselaadset kiiremat liikumist. See on väga mõnus päeva algus….
Olen üsna kindel et mul poleks selliseid suure üldistusega maale (suured maastikud) sündinudki kui poleks igahommikuseid rännakuid. Enamjaolt müttame Atabukiga lähedal asuval rabamaastikul,kuid mitte ainult. Sõidan päris tihti mere äärde, et kooshommik koeraga ilus ja tore oleks.
Päeva teises pooles püüan teha enamvähem hommikul tekkinud plaani järgi:
Vahel sukeldun keraamikasse, milles olen olnud suuresti usin iseõppija. Kuigi tuge olen saanud ARSi meistrilt Herkolt. Savi on hea ja mõnus, savi imeb endasse.
Minu keraamika sünnib potikedraga, mind vaimustab see pöörlev liikumine …. Harva tean täpselt mida tahan teha. Aga mulle meeldivad suured vormid, neid on hiljem äge glasuurida. Ja veel meeldib mulle kui suur pott hakkab käe all kumisema, see on hinge kosutav tunne ja selle tundeni püüan alati jõuda.
Glasuurida saab väga erinevalt, väga täpselt ja korralikult, väga kindlate põletusprogrammidega. Saab kindlakäeliselt katsetades jõuda mingile tulemusele ja seda siis korrata. Mind pole selline asi veel vaimustanud, mulle meeldib, kui glasuur saab valguda ja lõpptulemusel on võimalus üllatada…
Dets. 2017
Sündinud 07.11.1961 Tallinnas
1982–1988 Tallinna Kunstiülikool, maalikunsti eriala
maaliõpetajad: Tiit Pääsuke, Enn Põldroos, Ando Kesküla.
Eesti Maalikunstnike Liidu liige